Projektiga käsitleti 7 rühmaga lasteaeda. Lasteaed paikneb Keskuse tn. 4 kinnistul. Projekteeritud lasteaed on osaliselt kahekorruseline, arhitektuurikäsitlus on lihtne ning naaberhoonestust arvestav. Peamiseks viimistlusmaterjaliks on värvitud valge betoonpind. Hoone esimesel korrusel paiknevad 3-rühmaruumi, administratiivblokk, majandusruumid ja tehnoruum. Teisel korrusel on 4-rühmaruumi, õppeklass ja õpetajate ruumid. Esimese korruse rühmadest kaks on sõimerühmad(16-le lapsele) ja üks tavarühm […]
Hoone arhitektuurikäsitlus on lihtne ning naaberhoonestust arvestatav. Peamiseks viimistlusmaterjaliks on värvitud betoonpind ja puitlaudis. Ruumilahendus on optimaalne, laiade liikumis- ja hajumisaladega. Rühmade ruumiprogramm on identne. Kõik rühmaruumid on lahendatud selliselt, et need sobivad nii sõime- kui tavarühmadeks.
Külaplatsi kinnistule projekteeritakse laululava publiku alale varjualune. Varjualune on Ülesaare kinnistul paikneva laululava laiendus. Varjualuse kandev konstruktsioon on laululava paadi kuju järgiv puidust hõredalt paiknevad ja laululavas eendudes suurenevad kaared, mille peale toetub peenematest ristuvatest talades moodustuv sõrestik. Varjualuse põrand on sillutatud tänavakiviga. Sõrestik kaetakse vajadusel purjeriidega. Sedasi jääb varjualune enda suurusest hoolimata mõjuma õhuliselt. […]
Olemasoleva hoone rekostrueerimine ja laiendamine 8-rühmaga lasteaiaks. Rekonstrueeritavasse hooneossa paigutati 6 rühma ning juurdeehitusse 2 rühma. Vastavalt lasteaia ruumiprogrammile on iga rühmaruumi juurde planeeritud pesuruum koos WC-dega. Kõikide rühmade riietusruumid on paigutatud hoone esimesele korrusele. Lasteaia 8-st rühmast 6 on tavarühmad (24-le lapsele), üks on sõimerühm (16 last) ja üks liitrphm (20 last). Rekonstrueeritava hoone […]
Olemasoleva hoone rekostrueerimine ja laiendamine 8-rühmaga lasteaiaks. Rekonstrueeritavasse hooneossa paigutati 6 rühma ning juurdeehitusse 2 rühma. Vastavalt lasteaia ruumiprogrammile on iga rühmaruumi juurde planeeritud pesuruum koos WC-dega. Kõikide rühmade riietusruumid on paigutatud hoone esimesele korrusele. Lasteaia 8-st rühmast 6 on tavarühmad (24-le lapsele), üks on sõimerühm (16 last) ja üks liitrphm (20 last). Rekonstrueeritava hoone […]
Projektiga käsitleti Rae vallas Koplipere tee 5 kinnistule rajatavat kahelöövilist ristküliku kujulist laohoonet, mis omakorda jaguneb 12-ks, teisel korrusel paikneva väikese kontori osaga, laoboksiks. Hoone põhimaht on ühekorruseline, väike osa hoonest on kahekorruseline. Teisel korrusel paiknevad kontoriruumid. Välisviimistluses kasutatakse peamiselt kolme materjali: R/B sandwich-paneele, metallist sandwich-paneele ja puidust ribistikku.
Projekt hõlmas Tallinna-Vanalinnas, Rahukohtu tänava nurgal olemasolevaid büroohooneid. Hooned on ehitismälestised ja paiknevad muinsuskaitsealal. 17-20. sajandil ehitatud maapealne ehitusmaht ning arhitektuurne välisilme säilitati täies mahus. Fassaadid korrastati vastavalt muinsuskaitse eritingimustele, säilitati ajaloolised fassaadi detailid, näiteks: tänavavalgustid, karniisid, portaalid jms. Projekti käigus rekonstrueeriti keldrikorrused ja katusekorrused, esimesel kuni kolmandal korrusel muudeti osade ruumide lahendusi ja vajadusel […]
Parkimismaja on plaanitud 5-korruselise lahtise parklana. Lisaks on parkimispinnana kasutusel ka hoone katus. Projekteeritav parkimismaja on monoliitsest raudbetoonist, mille parkimiskohad paiknevad kaldtasapindadel. Selline lahendus on valitud saamaks võimalikult suur parkimiskohtade arv. Hoonesse on projekteeritud kokku 438 parkimiskohta. Lahtise parkla fassaad on roostese välimusega paatinaga kaetud terasprofiilidega.
Projekteeritud hoone asub krundi keskosas, lubatud hoonestusala piirides. Kinnistu on piiratud loodes külgneva Leerimäe teega ning kõigis teistes külgedes krunti piirava Kaare teega. Hoone arhitektuurikäsitlus on lihtne ning naaberhoonestust arvestav. Peamisteks viimistlusmaterjalideks on värvitud betoonpind ja puitlaudis. Päikeseküllastes ilmakaartes asuvad aknad kaetakse metallist žalusiidega. Ruumilahendus on optimaalne, laiade liikumis- ja hajumisaladega. Rühmade ruumiprogramm on identne.
Olemasolev SA Põltsamaa Tervise hoone koosneb kahest erineva vanusega kokku ehitatud osast, millest vanem, maakividest müüritisega osa on ehitatud 1894. aastal ja uuem, monteeritavast raudbetoonist ja väikeplokkidest osa 1967. aastal. Olemasolev hoonemaht ja juurdeehitus on omavahel ühendatud klaasitud koridoriga alumise ja ülemise korruse pinnas. Ühenduskoridor on kavandatud olemasoleva trepikoja piirkonda, kasutades ära teise korruse mahus […]
Projekteeritava ala asukoht paikneb Tallinna loomaaia keskel. Ala ümbritsevad edelast linnutiigid, kagust perspektiivne tiigri väliekspositsioon, kirdest olemasolev teenindav sõidutee ning loodest olemasolev laste mänguplats ning hüäänide ekspositsioon. Arhitektuurseks põhiülesandeks on sulandada hoone ümbritseva maaastikuga. Hoone katuste langusjooned järgivad maastiku langusjooni, tekivad visuaalselt pidevad jooned, et tekitada mulje looduslikust mäest ning et peita ja vältida klassikalise […]
Olemasolev koolimaja valmis 1980 tüüpprojekti 2C-02-23/67-1 järgi (RPI “Eesti Projekt” 1976) koos muudatustega spordisaali tiivas (RPI “Eesti Projekt” 1978). Spordikompleksi hilisem rekonstruktsiooni projekt on koostatud arhitektuuri ja inseneribüroos Humana Projekt. 2007-2008.a. rekonstrueeriti hoone Amhold OÜ projekti alusel ning A-korpuse 3. ja 4. korrus ja C-korpuse osaliste muudatustega. Algselt oli kool arvestatud 1056 õpilaskohale. Üldjoontes koosneb tüüpkarkassil […]
Harkujärve lasteaia hoone plaanikujund – poolkaar, on tekkinud kinnistust ja mänguala parimast võimalikust asetusest ilmakaarte suhtes. Kinnistu loogikast tuleneb pika läbiva koridori motiiv ning poolkaare otstesse orienteeritud peasissepääsud. Rühmaruumid on poolkaare siseküljel ja suunatud õuealale lõuna- ja läänekaarde. Administratiivruumid, saal, abiruumid ja köök moodustavad poolkaare väliskülje, orienteerituna põhja ja itta. Hoone ideeks on kaarja kujundi […]
Hoone juurdeehitusprojekt on valminud koostöös Soome arhitektuuribürooga AW2 Arkkidehdit. Hoone kasutamiseotstarve on ülikooli juures asuv haigla. Projekteeritud hoone hõlmab endas uusi juurdeehitatavaid korpuseid (J, K ja L) mitmete aastakümnete jooksul rajatud haiglakompleksis. Erinevatel aegadel projekteeritud ja rajatud hooned on oma ajastule iseloomuliku arhitektuurse stiili ja materjalikasutusega. Käesolev projekt on jätkuks eelnevale, püüdes ühendada olemasolevaid arhitektuurseid […]
Hiiumaa riigigümnaasiumi hoone on kavandatud juurdeehitusena olemasolevale Kärdla põhikoolile. Hoone maht tuleneb eelkõige hoone funktsionaalsusest – eesmärgiks oli saavutada optimaalne kompaktne ruumilahendus, kus oleks ka avarust. Olemasoleva trepikoja asemele rajatakse uus trepikoda, mis jagab gümnaasiumihoone kaheks selgelt eristuvaks plokiks – põhja poole jääb administratsiooniplokk ja lõunapoolsesse külge klassiruumid. Esimesele korrusele on planeeritud suur muusikaklass ja […]
Projekt käsitleb Mustamäe linnaossa Kuklase tänavale projekteeritavaid kahte 8-korruselist kortermaja. Lähteülesandeks oli tellija soov ja alale koostatud detailplaneering. Detailplaneeringuga nähakse ette ehitada krundile kaks kortermaja, kus esimesed korrused on äripinnad ja ülejäänud korrused korterid. Kahte kõrvuti seisvat mahtu ühendab poolkorrusena maa-alune tunnel, mis ühtlasi on ka parkla. Hoone põhikonstruktsioon on raudbetoon sandwich-paneelist. Hoonetele annavad aktsenti […]
Rapla riigigümnaasiumi hoone on oma idee püstituselt vana ja uue sümbioos. Olemas on ajalooline neoklassitsistlik 3-korruseline kaldkatusega koolimaja, 20. sajandi esimese poole ehituskunsti näidis. Uus ja vana koolihoone moodustavad ühtse funktsioneeriva terviku, uus kasvab vanast välja ja toimub omavaheline sisuline põimumine. Uus osa koolihoonest ei muutu dominandiks, vaid kontakteerub olemasolevaga, täiustades seda. Uus ei kopeeri vana […]
Olemasolev päästekomando hoone on 4-kordse torniga valdavalt kahekorruseline ja osaliselt keldriga hoone, mis on ehitatud erinevatel etappidel. Suurem osa hoonest on ehitatud kivi- ja raudbetoon konstruktsioonis, väiksem vanem osa puitkonstruktsioonis. Katusekandjad on puidust, plekist viilkatus. Hoone on oma kujult sopiline ning koos kinnistul paikneva abihoonega moodustuvad nad sisehoovi. Krunti piirab põhjast hoonestatud Jaama tn 2 […]
Olemasolev rekonstrueeritav Lilleküla Päästekomando hoone on ehitatud 1930-ndatel aastatel, arhitektiks H.Johanson. Hoone on funktsionalistlikus stiilis. Päästekomando hoone on 2-korruseline kaldkatustega ja osalise keldri ning osalise pööninguga maht. Hoonel on 6-korruseline torniosa. Hoone fassaad on krohvitud ja katus valtsplekist. Hoone algne ilme on suhteliselt hästi säilinud, muudetud on vaid kõrge kaldkatusega osa katuselahendust. Päästekomando hoone on […]
Hoone arhitektuurseks ideeks on rajada maht, mis on kaasaegse arhitektuurikeelega ja ümbritsevasse linnaruumi sobituv. Pakutava arhitektuurse lahenduse mõte on mitmekesistada suurt mahtu ja olla kontaktis ümbritseva hoonestusega, kuid mitte kopeerida olemasolevate hoonete fassaadilahendusi. Mahuliselt on soov lõhkuda ehituslikult suurt plokki vormide ja värvidega, vastandada heledat tumedale. Eesmärk on luua korterelamu, mis oleks atraktiivne nii oma […]
Hoone arhitektuurikäsitlus on lihtne ja keskkonnaga arvestav. Tellija soovil on lähtutud üle tee asuva Lagedi kooli värvilahendusest ning mesilase motiivist. Peamisteks viimistlusmaterjalideks on värvitud ja naturaalse viimistlusega betoonpind ning mesilase triipudest inspireeritud värvikompositsioon akende juures. Päikeseküllastes ilmakaartes asuvad aknad kaetakse metallist žalusiidega. Katuse räästakonstruktsioon moodustub puitprussidest, mis kinnitatakse õõnespaneeli külge ja mille üleulatus on 1100mm, […]
Võistlusülesanne on jätnud hoonestuse valiku kahe Vesilennuki 5 ja 7 krundi vahel küllaltki lahtiseks – võistlustöö „Starbugs“ läheneb ülesandele optimaalse ja kompaktse lahendust silmas pidades, kuid tulevasi laiendusi arvestades ruumi eserveeriva lahendusega. Nimelt on valitud mõlemas etapis ehitatava hoone asukohaks Vesilennuki 5 krundi ning Vesilennuki 7 krundi jäetud parklale, mis annab võimaluse kaugemas tulevikus parkimismaja […]
Hoone ülesehitus on välja kujunenud funktsionaalsest vajadusest, mida ühelt poolt dikteerivad rühmaruumidele esitatud normatiivid ja teiselt poolt loogiliselt voolav ruumiprogramm. Igal rühmal on täiesti oma elukompleks – oma riietus-, pesu- ja mänguruum, magamisruumist rääkimata. Lisaks on tagatud igale rühmale otsene väljapääs, mis hõlbustab laste igapäevast õues käimist. Maja fassaadi on ilmestatud erikujuliste akende rütmiga, mis […]
Jüri Gümnaasiumi juurdeehitusena rajatava pallihalli eesmärgiks on olla funktsionaalseks jätkuks olemasolevale spordikeskusele. Pallihall on projekteeritud paindliku ja multifunktsionaalsena, võimaldades õpilastel harrastada võimalikult palju erinevaid pallimänge ning samas korraldada ka suuremaid võistlusi. Lisaks pakub pallihall sportimisvõimalusi ka kohalikele elanikele. Pallihall mahutab kolm täismõõdus korvpalliväljakut, kolm võrkpalliväljakut, käsipalliväljaku ning saalijalgpalli- ja saalihokiväljakud. Lisaks pallisaalile on hoones oluline […]
Projekteeritavas hoones on 12 rühmaruumi, mis jagunevad kolme neljasesse plokki, millel on eraldi sissepääs ning on omavahel ühendatud võimalikult optimaalse ruumikasutusega. Hoone projekteeritakse kehtivatest nõuetest soojapidavamate piirdekonstruktsioonidega. Eesmärgiks on madala energiatarbega hoone. Asendiplaani kontseptsioon arvestab lasteaiale püstitatud standardnorme, et tagada ligipääs lastevanematele, kuid samal ajal koondada mänguväljakud turvaliselt hoone varju ja eemale sõiduteest. Hoone peasissepääs […]
Tartu Waldorfkeskuse kompleksi kontseptsiooni aluseks on terviklik ja kasutajat inspireeriv keskkond. Keskuse erinevad funktsioonid ja väliala moodustavad ühtse ning orgaaniliselt hästi omavahel ja ümbrusega sobiva arhitektuurikoosluse. Ehitusvorm, materjalid ja reljeef väljendavad hoonele iseloomulikku kasutusotstarvet. Uute hoonete mahud järgivad orgaanilise arhitektuuri põhimõtteid, vastavad kaasaegse õppekeskkonna tingimustele ja on linnaruumi rikastavad. Krunti ühendavaks elemendiks on seda läbiv […]
Konkursiga käsitletav ala asub küllaltki vaadeldavas kohas ja omab suurt mõju linnaruumi kujundamisel ja korrastamisel. Sobiliku linnaehitusliku lahenduse saavutamiseks on hoonete kõrgused jaotatud kaheks: Toom-Kuninga tänava äärne 4-korruseline maht kõrvuti kõrgema staadionipoolse kuni 9- korruselise mahuga. 4- korruseline maht samastub Toom-Kuninga tänaval olemasolevate hoonetega ja kõrgem maht suhtleb Rahandusministeeriumiga, mis üheskoos määratlevad täpsemalt kahe kõrgema […]
Hooneterühma arhitektuurse lahenduse üheks lähtekohaks on ümbritsev keskkond – Uue Maailma asum. Pidades silmas asukoha olulisust linnaruumis ja selle mitmekesist miljööd ning kontaktvööndis paikneva hoonestuse omapära, on projektiga soovitud väljendada ümbruskonna õhustikku kaasaegsete ehitustehniliste võtetega ja samas rikastada uue arhitektuuriga tänapäeva linnaruumi. Kuna käsitletav ala asub linnaruumiliselt mitmete mõjutajatega kohal, siis sellest tulenevalt on oluline […]
Suure-Jaani Tervise- ja Külastuskeskuse arhitektuurse põhikontseptsiooni moodustab hoone vormiline liigendus, mis on võtnud eesmärgiks ruumiprogrammi grupeerimise, avanemised ja varjumised erineva funktsiooni ja reljeefiga maastikus ning mängulise fassaadi tekitamise. Vormi kuju ja paiknemise lähtepunktiks on olemasolev tuletõrjetorn, mida jätkusuutva koostoimimise nimel oli tingimata tarvis hooned tihedalt integreerida. Uus keskus ja vana torn töötavad sümbioosis – torni […]
Tegemist on Emmaste Vallavalitsuse poolt korraldatud arhitektuurikonkursi võidutööga. Vormiline kontseptsioon – hoone lahenduses on lähtutud ligipääsetavusest veele ja laululava avanemisest muruväljaku suunas. Hoone eri osade kasutajaskonna põimumine läbi hoone eeldaks võimalikult ühtset mahtu. Kuid, et mitte täielikult varjata olemasolevat avarat vaadet merele, on kavandatud sadamahoone mahtu lõigatud. Tekib kaks vaatekoridori ning mitu omaette funktsiooniga ja […]
Setomaa moodustab oma murraku ja isemoodi arhitektuuriga Eesti kontekstis erilaadse kultuuripiirkonna. 20. sajandi algul ehitatud hooned järgisid koha omapärale iseloomulikke ehitusvõtteid, materjalikasutust ja hoonete morfoloogiat. Ristmetsa talukompleks ongi välja kujunenud nendest tavadest. Täna, sada aastat hiljem, ei ole hooned kasutuskõlblikud ja ehituslikult halvas seisukorras, kuid on soov hoida elus koha identiteeti. Tänapäevastele nõuetele, aga koha […]
Tallinna Kadaka Põhikool, endise nimega Õismäe Kool, kuulub eriõppeasutuste võrgustikku erivajadustega lastele, kus õpivad kerge, mõõduka ja sügava puudega õpilased. Enne rekonstrueerimist oli endine 63. põhikooli hoone liikumispuudega inimestele kasutamatu, mistõttu oli vajalik muuta selle funktsionaalsust. Rekonstrueerimisprojektiga rajati hoonesse pandused, invalift korruste vahel liikumiseks, erivahenditega pesuruumid ja õppeköögid. Ka õpilaskodus on üks komplekt ruume valmis […]
Ehitusprojekti hulka kuuluvad: 7344 m² kasarmu (kogus 4) 3966 m² staap (kogus 1) 4260 m² tehnikahall (kogus 1) 3603 m² töökoda/tehnikahall (kogus 1) 1320 m² õppetehnika garaaž (kogus 7) 1176 m² laohoone (kogus 4) 687 m² varjualune (kogus 18) 199 m² sidemoodulite hoone (kogus 1) Projekteeritud linnak asub Tallinnast mõnekümne kilomeetri kaugusel Jägala jõe kaldal. […]
Hoone on arhitektuurselt kompaktse ja minimalistliku vormiga, üritades sarnaneda olemasoleva krundil asuva hoonega. Kaudselt on järgitud ka Lasnamäe linnaosale omast funktsionalistlikku stiili, millest tulenevalt ka betoonpaneelidest kandekonstruktsioon ja lakooniline välisviimistlus. Pikemas perspektiivis on plaanis hoonet edasi laiendada kolmekordseks sotsiaalkeskuseks, laienedes projekteeritava sauna loodeküljelt kuni lubatud ehitusala piirideni. Avalikule saunale iseloomulikult jaotub hoone ruumiprogramm kaheks üksteist […]
Renoveerimisprojektiga antakse uus hingamine kahele vanale pastoraadi hoonele ja keldrile, mis omavahel ühendatakse juurdeehitusega. Hoone uue lahendusega on võimalikult palju säilitatud pastoraadi hoonete algupärast hoonemahtu ja ehitusviisi ning vastav temaatika on läbiv nii eksterjööris kui ka interjööris. Kui hoone fassaad on algupärasele iseloomulikult krohvitud ja värvitud, siis sisearhitekuuris on eksponeeritud maakivist seinu.
Olemasoleva Kawe Plaza ja planeeritava hoonega on loodud terviklik sisehoovi kompleks – hoonemahud on paigutatud poolperimetraalselt, avatuna perspektiivsele Tatari jalakäijate tänavale, ning samas andes avaraid vaateid olemasolevast Kawe Plaza büroohoonest. Osaline avatus laiendab Tatari tänava ruumi büroohoone hoovi ja samas markeerib Estonia pst ja Tatari tänava nurka. Kaasaegse ja energiasäästliku hoone kavandamiseks on kinnistule jäävad […]
Hoone üldkontseptsiooniks on mugav ja funktsionaalselt kulgev ühekorruseline ehitis. Juurdeehitus on funktsionaalne jätk olemasolevale hooldusasutusele. Planeeringuga on paigutatud käiguteed ja eluruumid nii, et kõigil oleks võrdne võimalus hoones liikuda. Peamine liikumiskoridor on paigutatud hoone keskele. Hoolekanderuumid (protseduurid ning massaaži kabinet) on paigutatud selliselt, et mõlemast hoonest – nii projekteeritavast kui ka olemasolevast, oleks võimalikult võrdne […]
Vana amortiseerunud lasteaiahoone on plaanis rekonstrueerida, ning liita sellele uued hooneosad. Projekteeritavas hoones saab olema senise 5 rühma asemel 8 rühma. Hoone projekteeritakse ja valmistatakse kehtivatest nõuetest soojapidavamate piirdekonstruktsioonidega. Eesmärgiks on madala energiatarbega hoone. Hoone arhitektuur on lihtne, ruumilahendus funktsionaalne. Peasissepääs jääb hoone keskele, millest edasi toimub hargnemine hoonesse. Domineerivaks viimistlusmaterjaliks on betoon. Plaanilahenduselt identsed […]
Antud projekt käsitleb G. Hellati poolt 1940. aastal Nõmmele projekteeritud funktsionalistlike joontega hoone rekonstrueerimist ja laiendamist. Üksikelamu paikneb miljööväärtuslikus hoonestusalas kagu-loodesuunaliselt. Maja ise liigitub asumile iseloomulikuks hooneks, mille väärtus väljendub miljöö edasikandjana hoonete grupis. Arhitektuurikäsitluselt ja mahult jääb hoone suuresti ümberkaudse keskkonnaga samasse võtmesse, kuid esialgsed kolm korterit on ühendatud üheks tervikuks. Antud projektiga leitakse […]
Planeeritud maa-ala asub Tallinna Kesklinnas Estonia puiestee ja Georg Otsa tänava nurgal. Planeeringuala asub kvartalis, kus asuvad Tallinna Reaalkool, Tallinna Inglise Kolledž ja Tallinna Kesklinna Põhikool. Kvartalis asuvad ka kaks koolivõimlat, ujula ja staadion, Tallinna Keskraamatukogu ning Tallinna kohtumaja. Detailplaneeringu koostamise eesmärk oli määrata Estonia pst 6 kinnistule ehitusõigus olemasolevale koolihoonele kuni 4 maapealse korrusega […]
Volta kvartali detailplaneeringuga kavandatakse endine Volta tööstuskvartal ümberstruktureerida vastavalt 2007. aastal läbiviidud ideekonkursi võidutööle, mille autoriks on Soome arhitektuuribüroo AW² arhitektid. Selle järgi on piirkonda võimalik rajada terviklikult läbimõeldud elu- ja ärikeskkond. Elukeskkonna loomisel on tähelepanu keskendatud avalikult kasutatava pinna kvaliteedile, parkimise korraldamisele, rohelise rekreatsiooniala loomisele ja turvalise ümbruskonna tagamisele. Planeeringulise lahenduse idee põhineb planeeringuala […]
Planeeritav ala, suurusega 12,95 ha asub Kesklinnas, Filtri tee ja Masina tänavavahelises kvartalis. Kvartaliga piirnevatel aladel on segahoonestus. Seal paikneb elamuid, ärihooneid ja tootmishooneid. Planeeritava ala lähiümbrus on linnaehituslikult mitmekesine. Uushoonestusena on kavandatud kaitseministeeriumi 3-korruseline peahoone ning 2-korruseline külastushoone, kaitseministeeriumi ja kaitseväe allasutuste 2-korruseline administratiivhoone ning perspektiivne 2-korruseline administratiivhoone. Ajaloolise 2-korruselise kasarmuhoone kõrvale on kavandatud […]
Käesolev planeerimislahendus teeb ettepaneku planeeritaval alal moodustada 5 elamumaa sihtotstarbega krunti üksikelamute rajamiseks ja 1 sotsiaalmaa (üldmaa) sihtotstarbega krunt. Elamumaa kruntide suurused on planeeritud 1200 – 1257 m2. Kavandatud hoonestus elamumaa kruntidel on maksimaalselt 2-korruselised üksikelamud koos auto varjualusega, ehitusaluse pindalaga 150 m2 ning suletud brutopinnaga 220 m2. Planeeringu lahendus jälgib Nõmme kui metsalinna […]
Planeeringuga on kavandatud Lehe tn 48 / Tedre tn 53 krundile 2 korterelamut. Hooned on kavandatud kõrguslikult astmelistena. Planeeritud hooned on kavandatud maksimaalselt 3-korruselisena, kõrgusega 11 m, mis langeb Lehe tn suunal 2-korruseliseks kõrgusega 9,5 m. Korterelamud on tinglikult jagatud kaheks erinevat tüüpi korterelamuks: ühe trepikojaga korterelamu ja korterid, millel on omaette sissepääsud õuealalt. Kahekordse […]
Käesoleva detailplaneeringuga on planeeringualale kavandatud uus hoonestus, mis sobiks Pikaliiva asumisse. Hoonestusala valikul on arvestatud, et uushoonestus ulatuks Pikaliiva struktuurplaanis ette nähtud ehitusjooneni – ehitusjoon asub kvartalis Pikaliiva tänava poolsel kinnistu piiril. Positsioon 1 krundile on kavandatud kuni 4 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega korterelamu ja väikesel määral äripindade ehitamine. Hoonete maksimaalne lubatud kõrgus maapinnast […]
Paevälja pst 5, 7 ja 9 kinnistute detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on olemasolevate kinnistute ümberkruntimine, maa sihtotstarbe muutmine äri-, tootmis- ja riigikaitsemaast ärimaaks, äri- ja elamumaaks ning teemaaks, kruntidele ehitusõiguse määramine kuni 4-korruselise ärihoone ja kahe omavahel parkimiskorusega ühendatud kuni 9-korruselise äriruumidega korterelamu rajamiseks ning juurdepääsude, haljastuse, liikluslahenduse kavandamine.
Detailplaneeringu koostamise põhiülesandeks on Haabersti linnaosas asuvate Paldiski mnt 108d ja Paldiski mnt 118a kinnistute liitmine ja maakasutuse sihtotstarbe muutmine sihtotstarbeta- (Paldiski mnt 118a) ja ärimaast (Paldiski mnt 108d) 55% osas elamumaaks ja 45% osas ärimaaks. Moodustatavale krundile on plaanis anda ehitusõigus üheksa 2- kuni 5-korruselise, 9 kuni 19 m kõrguse äri- ja eluhoone rajamiseks, […]
Kekava üldplaneering käsitleb 20 ha suurust maa-ala Riia lähedal asuvas Kekava maakonnas. Planeeringust on tehtud 3 visualiseeringutega versiooni. Versioon 1 järgi on maakasutus jagatud järgnevalt: äri- ja büroopinnad 30% korter- ja ridaelamutemaa 70% Versioon 2 järgi on maakasutus jagatud järgnevalt: äri- ja büroopinnad 40% korter- ja ridaelamutemaa 60% Versioon 3 järgi on maakasutus jagatud järgnevalt: […]
Lauluväljaku kontseptsiooni loomisel on arvestatud koha eripäraga ja selle tundlikkusega uute hoonete suhtes. Lahendust toetab konkursi tingimustega kooskõlas olev detailplaneering. Ühtlasi on rekonstrueerimisel arvestatud laululava vahetu keskkonnaga. Seda järgides on säilitatud laulukaare, astmestiku, tantsuväljaku ja pealtvaatajate ala algupärane asukoht. Traditsioonilisele lauluväljakule on uut hingamist antud huvitavate tehniliste võtete ja materjalide kasutamisega, mis kaasajastab kombekohase rahvakogunemiskoha. […]
Koostöös sisearhitektuuribürooga FORM on koostatud sisearhitektuurne osa Mustamäe tee 3 büroohoone BIM mudelist. Sisearhitektuursesse mudelisse kuuluvad siseseinad, ripplaed, ruumide mahud, standardne ja erimööbel, siseuksed ja klaasseinad. Sisearhitektuurne osa on tihedalt seotud ülejäänud hoone komponentidega ning nende omavahelist integreerimist on hoolikalt kontrollitud , et vältida reaalseid probleeme ehitusplatsil.
Lasteaia põhiideeks on rühma- ja õpperuumide koondumine ümber ühise aatriumi, mis moodustab ühise mänguruumi. Õpperuumid on koondatud põhjakülge, kus neid saab vajadusel üksteisega ühendada. Ühtlasi saab õpperuume avada ka aatriumi suunal, võimaldades veelgi paindlikuma ruumikasutuse. Ümber keskse ruumi koondunud mahud on üksteisest lahku tõmmatud, et võimaldada valguse pääsemist siseruumi igast ilmakaarest ja tekitada interjöörile erinev […]
Laululava on paigutatud Prangli saare Ülesaare neemele, kus asub saare traditsiooniline lõkkeplats ja kogunemiskoht. Kogukonna ürituste tarbeks mõeldud laval on võimalik korraldada ühislaulmisi, teatrietendusi, kontserte jm. Lava avaneb kirde suunas paiknevale lõkkeplatsile. Laululava arhitektuurse vormi lähtekohaks on Prangli saare traditsiooniline veesõiduk – eistuk, mis on tavalisest paadist natuke lühem ja töntsim. Pikisuunas pooleks lõigatud eistuki […]
Hoone koosneb ühekordsest ja kahekordsest omavahel ühenduses olevast hoonemahust. Madalama, kuid pikema hooneosa otsas on peasissepääs, kust mööda hoonet edasi liikudes jõuab krundi sügavuses asuvasse kõrgemasse mahtu. Aknaavad on on privaatsuse kaalutlustel avatud peamiselt põhjaküljele. Viilkatused ja osaliselt madal hoonemaht sulanduvad diskreetselt ümbritsevasse keskkonda.
